Miks metsamaad müüa?

Metsa omamine ja selle majandamine nõuab nii teadmisi, energiat, kui ka aega. Mets ennast kahjuks ise ei majanda, ning seetõttu on vaja metsaga tegeleda, näiteks raied teostada või uusi puid istutada.

Milline metsamaa sobib müügiks?

Puutume tihti kokku klientidega, kes muretsevad, et metsamaa kehv seisukord on takistuseks selle müügile. Võime Teile kinnitada – meie hinnangul on igasugune metsamaa väärtuslik. Samuti uuritakse meilt kas on vahet, millises Eesti otsas müüdav metsamaa asub. Tegelikult ei ole ja Erametsaoksjo aitab leida ostja, nii mandril, kui ka saartel asuvatele kinnistutele.

Millest sõltub metsamaa hind?

Metsamaa hind sõltub päris mitmest asjaolust. Olulisemad on seal kasvavad puude liigid, metsa vanus ja metsa boniteet. Mis asi on boniteet? Lühidalt seletades väljendab boniteet maa viljakust seda, kui palju suudab mets kasvada. Kõige suurema aastase juurdekasvuga puistud kuuluvad Ia ja I boniteediklassi Nendes kasvukohatüüpides kasvab juurde keskmiselt ca 7 tihumeetrit puitu aastas. Kõige aeglasema kasvuga on V ja Va boniteediga metsamaad, mis on iseloomulikud ülikuivale loometsale või ülimärjale soometsale. Keeruliste niiskusoludes kasvab mets aeglasemalt ning puidu keskmine juurdekasv on ca 1 tihumeeter aastas. Metsa vanusest sõltub metsamajandamis võtete rakendamise viis. Majanduslikult on kasulik küpse metsa majandamine lageraie korras, sest puud on saavutanud dimensioonid, millest ja metsast saab kallimat sortimenti, ehk palki. Lisaks on metsakinnistu hinna kujunemisel ka oluliseks osaks pakkumise ja nõudluse seis turul.

Erametsaoksjon aitab leida parima lahenduse ka siis, kui:

• Kinnistu on koormatud hüpoteegi või rendilepinguga
• Kinnistu on kaasomandis või ühisomandis ning müüa soovib vaid üks osapool
• Kinnistul on looduskaitselised piirangud või majandustegevus üldse keelatud
• Kinnistul on kõik raied juba tehtud

Kõik need tingimused on läbiräägitavad! Võta meiega ühendust ja võimalusel Lisa meile kogu vajalik info, ning aitame leida lahenduse.